2017-18 aasta talve jääpüügi hooaja kokkuvõte

2017. aasta lõpp on olnud üle keskmise soojem ja vihmane. Külmakraade on olnud minimaalselt. Siiski on neid niipalju olnud, et nädal enne jõulupühi käisid osad juba ka Keeril väikse järve peal äärtes püüdmas samal ajal kui keskel veel lainetas.
Haanjas on külma rohkem olnud ning seal väikejärvedel jääolud paremad ning mehed püüavad.
Ise ei ole viitsinud ennast veel kuhugi vedada. Peale pühi olid ilmad siin pealegi korralikult plussis ning osadelt veekogudelt uuesti jää ära võtnud.
Õige külm paistab saaabuvat nüüd alles 11. jaanuarist alates kui prognoos näitab hetkel nädalajagu ette miinuskraade ning PPA ka reageeris koheselt sellele:
Pressiteade: Seoses jääkatte tekkimisega Peipsi järvele ja Narva veehoidlale ning nõrgal jääl viibimisega kaasnevale ohule inimeludele on alates 13. jaanuarist jääle minek keelatud, seda nii jalgsi kui mootorsõidukitega.
14. jaanuaril avasin lõpuks oma jääpüügi hooaja traditsiooniliselt Keeri järvel.
Tarvo käis juba eile kaldaääri pidi suurel järvel. Suurem mass kõik olid siis väikesel peal. Täna oli aga suure järve ääred ka mehi täis ja lõpuks liiguti juba ka üle järve. Püüdsin enamus päevast vasakul ääres. Midagi siit sealt tilgutas, aga väiksevõitu enamus. Kokku sain stingeriga ~35 ahvenat, millest 10 tõin koju. Needki suhteliselt tillukesed olid. Kokku 730g ja suurim 110g. Unnad olid ka sees, kuid ei ühtegi võttu. Jääd oli ääres 7-8cm ja sügavama peal 4-5cm.

14.01 Keeri järvel

20. jaanuaril sai juba mindud Peipsi järvele ATV-ga.
Jääolud stabiilsed ja siledad. Jää paksus 15-20cm.
Alustasime püüki suvise "kolli" koha juurest (gps 111). Seal ei ühtegi võttu. Liikusime siis isaga edasi 024 punkti juurde. Seal väikest ahvenat tilkus, kuid muud midagi.
Suundusime edasi eelmise talve ühe parema punkti juurde (gps 013). Seal püüdsime kauem. Väikest ahvenat tuli kõvasti ning sekka viskas ka mõned pannikala moodi, aga üldiselt ikka ei midagi erilist.
Edasi otsustasime piiri äärde samuti eelmise aasta punkti juurde (gps 014) vaatama minna. Seal samuti tuli väikest ning isal ka mõni pannikala moodi.
Päeva lõpus suundusime otsingutele natuke kaldapoole ning paar km piirist kaldapool proovisime ning seal saime isaga mõlemad suurema kala ka kätte. Isal isegi ahven 345g oli. (Järgmisel päeval sai siia punkt 034 sisse pandud gps-i).
Päeva kokkuvõtteks: Koju tõin 10 ahvenat (0,85kg) Nendest ainult 2 normaalset ahvenat (170g mõlemad). Ülejäänud alla 100g ja siis ~40tk täitsa väikseid tagasi. Kala tuli JAK kollasega ja kirvega.
Isal oli pannikalu rohkem - 8tk ja kogukaal 1,17kg.

21.01
Peipsi järv - Varnja
Kauriga kahekesi ATV-ga käisime.
Hommikul liikusime Praaga poole ja Meerapalu suunas otsingutele. Praaga kandis ei leidnud midagi. Rüsi sealkandis oli rohkem kui mujal, kuid kalale pihta ei saanud.
Liikusime edasi gps punkti 141 juurde ning seal oli väikest ahvenat kõvasti all, kuid 100g kanti mõni üksik trehvas.
Lõuna paiku otsustasime, et läheme proovime sealt piirkonnast kus eelmisel päeval isaga käies mõlemad päeva lõpus ühe suurema ahvena kätte saime. Selles piirkonnas täna rahvast laialt oligi püüdmas.
Ise hakkasime ka ohtratele väikestele ahvenatele ka normaalses mõõdud ahvenaid saama. Kauril õnnestus see paremini. Panime siia gpsi punkti sisse( gps 034).
Kala tuli JAK kollase ja  kirvega. Selles kohas kus suuremaid tulema hakkas, seal töötas kirves kõige paremini. Ühe normaalse sain ka horisontaaliga poolest veest.
Kokkuvõtteks: saak: ahvenaid: 17tk 2,1kg. ~50tk väiksemaid tagasi. Suurim 265g. Kaur sai kokku 5,1kg

21. jaanuari ahvenasaak 17tk 2,1kg

27.01.2018
Peipsi järv - Varnja
Isaga ATV-ga.
25. jaanuarist alates on olnud kõva sula (3-5 kraadi sooja pluss vihm). Järve jää (paksus ca 20cm) iseenesest ok, aga pragusid on kõvasti tekkinud ja vett ka kohati peal omajagu.
Jätsime auto poe juurde parklasse ja sõitsime järvele Kiriku juurest peale, et siis mööda trassi kaugele minna. Kahjuks aga ei pääsenud ca 2km peal olnud praost üle. Otsisime 4-5km piki pragu ülemineku kohta kuid ei midagi.
Sattusime hoopis sellisesse kohta kus olid jääolud eriti kehvad - mitmed suured lahtised praod ja lahvanduse kohad koos lahtise vee aukudega. Läksime sealt kiiresti tuldud teed tagasi ja suundusime kaldale ligedamalt poolt suunaga Meerapalu poole.
Kala hakkasime saama hästi mõrvarkivide läheduses. Seal väikest ahvenat oli kõvasti ning mul viskas sekka ka pannikalasid. Isal nii hästi ei läinud ja suuremaid tuli mõni üksik. Mina piirdusin täna kirvepüügiga ning see ka toimis.
Päeva lõpus suundusime ca kilomeetri jagu edasi teistele puntidele lähemale ning seal viskas mul ühest august pea järjest 7 ilusat ahvenat. Mõned veel lähedale tehtud aukudest. Lõpetasime püügi 15:30.
Kokku seega sellel päeval mul 25 ahvenat 3,45kg. Suurim 275g. Isal oli 17 ahvenat kastis kogukaaluga 1,5kg. Tal ka suurim tuli sealt lõpust minu august püüdes 275g. Panime sinna gps-i punkti sisse (gps 035).
Järgmisel päeval läks Tarvo samasse kohta ning meelitas välja 3,5kg ahvenaid ning osad olid päris ilusad olnud.

27. jaanuari kalasaak - 3,45kg

03.02.2018
Peipsi järv - Varnja
Isaga ATV-ga.
Suundusime hommikul gps 035 piirkonda. Järvel oli udu ning nähtavus suht minimaalne. Püügipiirkonnas oli rahvast päris palju. Kala ka tuli, aga ainult väike. Mõni pannikala mõõtu trehvas.
Käisin ise atv-ga ka piirissaare pool peale lõunat otsingutel, kuid ei midagi. Ühes kohas gps 033 juures ainult sain kõhtupidi kirvega ühe 250g ahvena. Tõenäoliselt seal ikka ahvenat ka rohkem oli, aga ei ühtegi võttu.
Proovisin mitmetest kohtades piirissaare 5m madaliku serva mööda liikudes - täiesti 0.
Kokku seega tõin koju kõigest 8 ahvenat kokku 780g. Isal saak samaväärne. Tarvo oli ainuke kes sai suuremaid rohkem. Sai ühest august neid seal paremini välja meelitada - püüdis suure 7cm horisontaaliga.
Osad ahvenad olid 400+g. Kokku tal mingi 3-4kg. Jääolud stabiilsed (paksus ca 20cm).

10.02.2018
Peipsi järv
Isaga Atv-ga. Mööda trassi liikusime piiri äärde. Seal oli suht suur punt laial alal. Midagi tilkus päev läbi. Sekka viskas ilusaid suuri. Kõige paremini töötas just ostetud Rapala 7cm horisontaal värvikoodiga BG.
Mul kokku 28 ahvenat 3,9kg. Isal kokku 3,5kg. Mul 3 suurimat 380g, 400g, 450g. Isal suurim 475g. Panin gps-i punkti 036.
Jää paksemaks (25-30cm) läinud külmaga ja praod ka kinni ilusti. Lund ka rohkem peal, kuid atv-ga ikka ilusti sõidetav.

10. veebruari kalasaak - 3,9kg

11.02.2018
Peipsi järv.
Tarvoga saaniga Varnjast. püügikoht gps 037.
saak: 48tk 7,85kg
Eelmisel päeval sai leitud piirkond kus oli suurem kala olemas ning nii sinna me uuesti tormasime. Kohe hommikul oli täiesti vaikus, kuid siis hakkas ahven endast märku andma ja tilkuma.
Päeva jooksul oli kaks hetke kui sai auk niiöelda käima aetud. Kahjuks polnud kaamera sellel hetkel töös. Videos on näha ainult ühe võtuaja lõpuriismed - keset tulist võttu pole lihtsalt aega raisata kaamera välja otsimiseks ja käima panemiseks. Suurim ahven oli täpselt 500g, kuid otsas käis ka paar palju suuremat, mis kahjuks otsas pudenesid.
Tegija lant oli teist päeva järjest Rapala 7cm põik (värvikood BG).  Kirvega, milega muidu harjunud püüdma, sain sellel päeval ainult väikeseid. Teised, kes ka samas piirkonnas olid ja püüdsid stingeriga, said põhiliselt ainult väikest ahvenat.
Tarvol ahvenaid sama palju või nõks rohkem pluss 1,5kg luts.

11. veebruari kalasaak - 7,85kg

15.02.2018
Peipsi järv
isaga ATV-ga Varnjast.
Suundusime püügikohta gps 037. Hommikul oli selge ja külma peaaegu 20 kraadi. Päeva peale läks pilve ja tõusis -8 kanti.
Kala oli täna selles kohas kehva võtuga. Enne lõunat midagi tilgutasin välja (17tk koju suuremaid - 2,2kg. Suurim 220g), aga peale lõunat pani suu nii kinni, et väiksed ka ei tahtnud enam võtta.
Isal läks kehvemini ja sai ainult mõned pannikalad. Oleks pidanud minema mujale otsima.

15. veebruari kalasaak - 2,2kg

17.02.2018
Peipsi järv
Kauriga ATV-ga Meerapalust.
Hommikul suundusime Piirissaare äärde eilse koha peale kus Kaur kala sai. Täna seal aga ainult väike kala võttis. Suurest ei haisugi. Hiljem liikusime piiri poole ja natuke saarest kaugemale kus ka üks punt püüdis.
Seal kala oli all olemas, aga suurem kala ei tahtnud väga tulla. Ma horistontaaliga 2,5kg 35tk tõin koju. Üks oli üle 200g. Teised ikka suht kribud. Kauril natuke rohkem. Polnud vist võtupäev. Järgmisel päeval oli kuulduste järgi jälle tulnud seal piirkonnas hästi.

24.02.2018
Peipsi järv
Tarvo saaniga Varnjast.
Liikusime mööda kiriku trassi 10km peale. Kaur eile sai selles kohast 10kg ahvenat. Täna aga nagu ikka võttu polnud. Otsisin selles piirkonnas päris laialt, kuid ei midagi. Mõned üksikud ainult. Õhtul proovisime ka 8km pealt kus Viljandi omad nädal tagasi ka kala said.
Seal oli kala all olemas. Igas augus tuli mõni väike või siis mõni ka suurem. Tarvol läks paremini ning sai mõlemast kohast ikka rohkem suuremaid kätte. Tal vast kala seal 5kg juures võis kokku olla. Minul siis saagiks 2kg ahvenaid.
Tulid enamus ikka horisontaaliga. Osad ka JAK-iga ja kirvega ka paar tükki. Jääd ca 30cm.

Mitte just väga suur saak Eesti iseseisvuspäeval

03.03.2018
Pärnu laht
Tarvo saaniga peale pearannast.
Ahvenaid kokku 35tk - 3,5kg + 1 kiisk 70g (l=15,5cm L=18cm). Suurim ahven 180g.

Hommikul Pärnu rannas

Laht oli kalamehi täis

Nii see kalapüük käib Pärnu lahel

Pärnu lahe kalasaak 35tk - 3,5kg

11.03.2018
Peipsi järv
Isaga ATV-ga peale Varnjast.
Suundusime hommikul 7:30 paiku Varnja kiriku juurest mööda trassi peale K6rve1 punkti juurde.
Seal sain esimesest august kohe kaks 350+ ahvenat ja sinna me kuni lõunani püüdma jäime.
Hommiku poole tilkus kala paremini ning lõunaks vaibus suht vaikseks ära ning läksime piiri poole otsima. Isal kadus atv sõidu ajal taga korvis lahtiselt olnud kirveste karp ära. Sai mitu korda sama tee läbi sõidetud, kuid ei leidnud - oli siis nii hästi lume sisse lennanud et ei paistnud välja.
Igatahes piiri ääres kus ka rahvast natuke oli ei toimunud midagi peale paari väikese. Tulime sama rada pidi kalda poole natuke tagasi ning jäime ühe karakati masina juures püüdma (gps punkt 040). Seal sain ühe augu ka kenasti ühel hetkel tööle horisontaaliga kuni õhtupoole vaibus sealgi võtt nagu noaga lõigatult.
Hommikuse koha peal sain kala nii erinevat tooni horisontaalide kui ka JAK banaaniga. Pärast teise koha peal püüdsin alguses Rapala BG-ga ning siis panin selle Marii kingitud (W7 GZFR) otsa ja saingi augu käima. Hommikuse koha peal togis ka seda GZFR-i kõige paremini.
Samas suuremad hommikuse koha peal sain seal teiste toonidega. Väikeste tagasi lastud ahvenate suurusjärk võis olla tükiarvult maksimaalselt sama palju kui suuremaid kotti sai pandud.
16 ajal sõitsime ära kaldale. Minul siis 46 ahvenat 6,5kg. Suurim oli 460g, mis oligi vist viimane ahven sellel päeval.
Isal nii hästi ei läinud, aga sai ka ikka midagi. Tarvo oli ka saaniga peal ja tema pundil samuti ei midagi erilist.

11. märtsi kalasaak 46tk 6,5kg

18.03.2017
Peipsi järv
isaga ATV-ga peale Varnjast
Järvele suundusime 7:00 paiku. Nädala alguses oli kõva sula ning kogu lumi järvel läinud. Viimased päevad külmetanud ning olud ideaalsed - puhas sile jää koos väikese lumekirmega. Suundusime kohe K6rve 1 punkti juurde püüdma. Mul hakkas kohe esimeses augus horisontaaliga kala tulema. Kõige paremini tundus toimivat BG värv.
Kahjuks selliseid korralikke suuri ahvenaid ei visanud vaid sellised normaalsed 100g ümber kotikalad. Mõnest teisest august sai ka samamoodi kala kuni vaikselt hakkas vähemaks jääma ning otsustasime minna vaatama eelmisel pühapäeval leitud 040 punkti juurde.
Sõitsime samat trassi pidi gpsi-järgi kus eelmine nädal ning leidsime jää pealt ka eelmisel nädalal isa kadunud kirveste karbi ülesse (sisaldas 11 kirves+ 2JAK-i). Oli ikka vedamine. Kala alguses 040 punktis tilkus ning suurus oli ka parem kui hommikuses kohas. isa sai hetkeks ka augu käima kui järjest viskas ilusaid suuri ahvenaid (400g isal suurim).
Siis aga mingihetk ainult väikest hakkas tulema kuni lõpuks needki ära hakkasid kaduma. Liikusime km jagu kaugemale kus üks suurem punt püüdis. Seal oli kõvasti väikest ahvenat all - kogu aeg togis horisontaali. Mina sealt suurt ahvenat ei saanud. Üks 185g koha hoopis käis õhku hingamas. Päeva lõpus suundusime veel tagasi hommikuse koha piirkonda
ning seal jälle kotikala hakkas tilkuma. Sain oma päeva suurima 310g ka siit. Kahjuks vaibus võtt suht kiirelt ja suundusin sealt veel paarsada meetrit eemale ning sain paarist august veel mõned korralikud pannikad. Kell oli aga juba 17 ning selleks päevaks aitas.
Mul kokku 41 ahvenat 4,1kg. Isal 36 ahvenat kokku 3,7kg.

18. märtsi kalasaak 41tk 4,1kg

 24. märtsil sai ka käidud Peipsil, kuid saak oli nii niru, et võttis selleks aastaks püügiisu ära (8 väikest ahvenat kokku 0,55kg).

28. märtsil läksin Lämmijärvele Räpinasse koha püüdma kuna jutud ja pildid sealt saadud suurtest kohadest ajasid vere keema. Polnud kunagu varem spetsiaalselt talvel koha püüdnud, seega olin täielik roheline sellel püügil. Rannast tuli üle 3km peale minna sügava peale püüdma. Kohapüüdjate punt oli näha ning kohale jõudes nägin ka mitmeid kohakala väljavõtmisi, kuid tundusid olevat nõks alla mõõdu olevat. Mis seal ikka - auk sisse ja ise ka proovima. Käe sain igatahes kalaseks müne väikese kohapoja näol, kuid suurt koha ei trehvanud ning ei paistnud täna ka teistel midagi eriti kobedat tulevat. Väikseid ikka saadi. Aga algus tehtud ning kogemuse võrra rikkam.

Esimesel kohapüügil jäid mul saagiks ainult paar sellist väikest pojakest.

31. märtsil suundusin uuesti Räpinasse koha püüdma. Kuna oli laupäev, siis oli rahvast päris palju. Kalaga aga nagu kiuste täna jälle nirud lood ning saagiks ainult mõned üksikud väiksed tegelased.

Mõõt natuke suurem kui esimesel korral.

 Peale lõunat oli juba suht koblakas ees kuna täitsa kaevu tunne oli seal vehkida lantidega. Püdsin siis natuke sääsevastsete ja tõuguga nurgu ja särge, et oleks midagi kevadel kuivama panna.

Kalda ääres olid mõned lahvanduse kohad ka ning mõne koha peal oli veevool päris tuntav jää all.

Lämmijärvest välja püütud nurud ja särjed kuivamas

Lämmijärv pandi PPA poolt kinni teisel aprillil ning Peipsi järv seitsmendal aprillil.


Statistiline ülevaade selle talve Peipsil käikudest:

Käik	Kuupäev	tk	kaal (kg)	keskmine kaal (g)
1.	20.01.2018	10	0,85	0,085
2.	21.01.2018	17	2,1	0,124
3.	27.01.2018	25	3,45	0,138
4.	3.02.2018	8	0,78	0,098
5.	10.02.2018	28	3,9	0,139
6.	11.02.2018	48	7,85	0,164
7.	15.02.2018	17	2,2	0,129
8.	17.02.2018	35	2,5	0,071
9.	24.02.2018	23	2	0,087
10.	11.03.2018	46	6,5	0,141
11.	18.03.2018	41	4,1	0,100
12.	24.03.2018	8	0,55	0,069
	Kokku:	306	36,78	0,120
	Keskmine:	22	2,6	0,120

2017. aasta suvise kalapüügihooaja kokkuvõte

Väljas ulub marutuul  ning loetud tundide pärast peaks saabuma kohale selle sügise esimene lumetorm. Paras aeg teha kokkuvõte lõppenud või siis kohe-kohe lõppemas suvisest kalapüügi hooajast.

2017. aasta käsiõngega püügi hooaeg sai avatud 9. aprillil Haapsalu promenaadil, kus oli käimas iga-aastane "laulupidu" - särje ja nuru püük. Sain minagi sealt oma esimesed kalakesed kätte - 6 nurgu ja ühe särje. Järgmisel päeval käisin ka ning siis sain parema võtu peale - 70 minutiga 10 särge ja 12 nurgu.

Haapsalu promenaad. Särg 200g.

Spinningupüügi hooaeg sai avatud 13. mail Elva jõel. Käisin oma väikese paadiga. Kala võtuga olid lood suht kesised - saagiks mõned väikesed haugipulgad, kes tagasi läksid ning üks mõõdus haug (nõks alla kilo), mille koju viisin.

Väike haug Elva jõest

20. mail oli hommiku poole ilus vaikne ilm ning läksin Peipsile vooblerit vedama. Sai seal eelmise aasta magusamad kohad läbi trollitud, kuid ei ühtegi võttu. Tõenäoliselt liiga vara veel. Lõuna paiku hakkas vaikselt tuult ülesse kruttima ning nii ma püügi ilma ühtegi kala saamata lõpetasin.

Peipsi järvel nullitamas

10. juunil oli ilm sobilik, et uuesti Peipsil õnne proovida. Sellel korral oli ka kalaõnne. Samuti oli see esimene kord kui sai uue paadiga järvele mindud ning lisaks ka uut kajaloodi katsetatud.

Progress 3M, Suzuki 15hj

Lowrance Hook5

Tulemus oli igatahes üle ootuste hea, kuna saime kala nii voobleri, kummikalarea kui ka ussiõngedega. Kala leidsime ülesse 089VOB punkti ümbrusest. Kokku saime kahe peale 112 ahvenat - 19,1kg. Voobleriga sain päeva suurima 575g. Hästi toimis sellel päeval Rapala JSR-7 P värvides lant.
Püügipäev sai kokku võetud ka videopildis:

10.06.2017 kogusaak 112tk 19,1kg

16.06.2017 - kohapüügi avalöök Suur-Emajõel. Püügikaaslasteks traditsiooniliselt Kaido ja ka isa. Jõe äärde jõudsime täpselt samal ajal nagu eelmine aasta, kuid pilt oli hoopis teine. Olime juba täiesti hiljaks jäänud kuna jõgi oli paate täis ning aktiivne püük käis juba mõnda aega. Õnneks mahtusime ühele oma teada olevale heale paigale ikka püüdma (GPS Koha-2) ning kaua ei läinud vaja oodata, kui Kaido sai esimese mõõdus koha paati. Tundus olevat hea võtu päev kuna ümberringi teistes paatides oli kahvaga vehkimist omajagu. Meil siis lõpptulemuseks 10 koha (minul 4, isal 3 ja Kaidol ka 3). Lisaks käis paadis isal 3 haugi ja minul üks haug, üks nurg ja üks alamõõduline koha. Võtteid ja äraminekuid oli veel, mis paadini ei jõudnud.

1275g L=51cm. Wake 4.5" Motor Oil 25g jigipeaga

 Püügipäeva kokkuvõttev video:

18.06.2017 käisin Mariiga ka õhtu poole jõe peal koha püüdmas, kuid tulemuseks ainult üks võte, mis otsas ära pudenes.

23.06.2017 uuesti hommikul Emajõe peal koha taga ajamas. Seekord koos Tarvoga. Tulemuseks Tarvol 1625g ja minul 1205g koha. Toimisid ikkagi oma vanad püügikohad. Proovisime ka mujalt, kuid sealt paar togimist ainult saime.

1205g L=50cm. Wake 4.5" Brown Perch 20g jigipeaga

Püügipäeva kokkuvõttev video:

24.06.2017 oli ilm soosiv (tuult ei olnud) ning sai kohe mindud Peipsile ahvenaid taga ajama.
Alustasime eelmise korra põhikalad toonud piirkonnast, kuid seal kala suurus üpris kesine oli. Käisime ka kõrgemalt otsimas, kuid tulemusteta. Peale lõunat siirdusime rohkem poi poole ja sealt saime voobleriga kala võtma. Õhtuks oli 12,5kg ahvenaid kolme peale olemas (isa ja Ants olid kaaslasteks). Toimis täna samuti Rapala JSR P värvikoodiga lant kõige paremini. Kummikalareaga ka vahepeal proovisime ning mul õnnestus üks ilus duubel välja tõmmata (645g + ~300g).

Valik püügipäevast. Plotteril märgitud punktid kus kala otsa tuli.

Suitsuahven otse ahjust viib keele alla

2. juulil käisin tõenäoliselt suvise perioodi viimast koha jigipüüki Emajõel tegemas. Püük oli selles mõttes edukas, et vähemalt ühe mõõdus kala saime koju viia (isa sai ühe 1,295kg). Ise ma suurt kala kätte ei saanud. Seekord piirdusin väiksematega, kuigi kaks neist olid suht napilt alla mõõdu (L=45cm ja L=43cm) ning läksid tagasi Emajõe vetevoogudesse.

Isa püütud 1,295Kg L=51cm. Wake 4.5" Motor Oil 25g jigipeaga

Püügivideo ka:

8. juulil käisin Peipsil isaga ja eriline võtupäev ei olnud. Kahepeale saime 24 ahvenat - 5,4kg. Suurimaks sellel päeval oli mul 470g ahven, mis tuli JSR-7 P vobleriga.
22. juulil käisin Mariiga ning sellel päeval samuti saime 24 ahvenat. Kaalu oli aga rohkem - 6,5kg ning 10 suurimat andis kokku 4kg. Suurimad mul 655g (JSR-7 P) ja 610g (JSR-7 P) ja Mariil 540g (ZipBaits_B-Switcher_4.0_070). Suuremad hakkasid otsa "kolli" koha peal.

22.07.2017. 24 ahvenat 5,4kg

25. juulil jälle Peipsil ning siis isaga kahepeale 16,1kg ahvenaid (57tk). Suurima 835g tabasin Rapala Scatter Rap Tail Danceriga (P värvitoonides). Püüdsime terve aja "kolli" koha peal. Õhtuks läks kirdetuul suuremaks ning laine oli juba päris kole. Andis Varnjasse maha sõita kuna olime ikka päris kaugel.

25.07.2017. 57 tk 16,1kg

Ilmad olid nüüd siin suhteliselt heitlikud ja tuulised, kuid samal ajal mul puhkus. Kasutasin seda aega Keeril latika ja linaski püüdmiseks. Käisin kahel päeval (1. ja 2. augustil) järjest kolmel korral püüdmas, kuid loodetud saak jäi saamata. Tulemuseks esimesel päeval 3 üle kilo latikat. Väikest särge ja roosärge tuli ikka ohtralt maisiga. Tegevust oli kogu aeg. Suurele kalale aga ei saanud pihta. Äkki jõuan see aasta veel mõnel päeval korgiõngega sinna proovima.

Latikas 1kg

Keeril võib tabada ka päris ilusaid roosärgesid.

Siis kui Päike on loojunud

8. augustil oli ilm üle tüki aja jälle sobilik Peipsile minekuks. Alguses käisime tiiru Meerapalu ja Piirissaare pool, kuid ei olnud seal midagi erilist toimumas. Mõni kala ainult vedamisega. Siis 11 paiku jäi laine väiksemaks ja liikusime "kolli" koha peale püüdma (gps punkt 111 ja 139).

Seal kohe sain omale võrguräbala otsa, mille kättesaamiseks läks omajagu aega. Peale seda kohe voobleri otsa üks ahven ning sai pandud ankrusse ning hakkasime püüdma Peipsi rakendusega. Hakkas kohe tasapisi tulema ning niimoodi kuni õhtuni tilkus vahelduva eduga.
Püüdsime niikaua kuni külmakast ääreni täis ning lisaks veel ka sumba sisse. Kalad nagu ikka olid suured. Kokku viisime koju 116 ahvenat (30,56kg). Keskmine kaal 265g.

Siin külmakastis on ~25kg ahvenaid

11. augustil oli Peipsil mõnus vaikne ja suvine ilm. Varnjast sai seekord peale mindud koos Renega. Isa tuli ema ja õega teise paadiga ka mõni aeg hiljem järvele. Püüdsime "kolli" koha peal (gps 111) ning peale lõunat liikusime ~2,8km põhja poole kus suur punt rahvast püüdis. Seal ka sügava peal üks kivine koht oli.
Enamus aega sai püütud Peipsi rakendusega. Täna sellist aktiivset võttu ei olnud. Tilkus vahelduva eduga, aga kala suurus oli jälle väga hea. Enamasti tuli ikka selliseid 300-500g kalu.
Mingi aeg vajus võtt ikka suht nadiks ning liikusime siis sinna teise punkti kus hakkas kala natuke paremini tilkuma. Suurus oli seal samuti korralik. Teised paatkonnad (oli paras laulupidu) seal ka noppisid vahelduva eduga ahvenaid. Ise sain sealt ikka päris mitmeid 500+g ahvenaid.
Suurim tuli kummikalarida järgi vedades (705g). Lõpetasime püügi kuskil 18 paiku. Kokku oli mul kala 8kg kandis. Isaga kokku oli meil 19,1kg. Rene sai 20 ahvenat 5,9kg. Suurim oli tal 580g.

õde uhkustamas kalasaagiga

20. augustil järjekordne Peipsil käik Varnjast. Sellel korral oli selline huvitav päev, et enamus kala saime kummikalarida järgi vedades. Vooblerit ei proovinudki ja koha peal loopides ei saanud ka kuidagi kala järjest tulema. Vedades oli aga kogu aeg tegevust. Püüdsime "kolli" kohast (gps 111) ~2,8km põhja poole punktis (gps 024). Päeva tegi erakordseks see, et isa sai kummikalareaga 2kg lutsu. Ahvenat kogunes kahe peale 22kg. 500+g ahvenaid oli nagu ikka omajagu.

3. septembril käisin isa ja Tarvoga ning tema paadiga Emajõel koha püüdmas. Peale läksime 10 paiku Luunjast ning püüdsime kuskil 16ni. Proovisime erinevatest piirkondadest ja liikusime kuni oma põhiliste kohapüügikohtadeni välja, kuid koha me ei näinud. Mina siiski sain jigiga kätte ühe 1,3kg latika ja 1kg haugi. Teistel oli 0.
Veetemperatuur  oli 15,5-16 kraadi. Väidetavalt peaks olema vesi 12-13 kraadi, siis pidi koha hakkama sügisel paremini võtma.
17. septembril sai käidud üle pika aja jälle Peipsil. Vahepeal oli muud tegemist ja ilmad polnud ka soosivad. Seetõttu see vahe eelmise käimisega nii pikale venis. Saagist aga niipalju, et väga polegi midagi rääkida. Käisin sellel korral naisega ning kahepeale saime 44 ahvenat 6,8kg. Ühtegi pätsi ei saanud. Pigem kimbutasid väikesed, mida sai omajagu tagasi loobitud. Sai proovitud päris paljudest piirkondadest, kuid see "õige" koht jäi sellel päeval leidmata.
24. septembri pühapäev sai järjekordselt veedetud Peipsi järvel. Sellel korral kaaslasteks isa ja töökaaslane Rait. Kell 7 jõudsime Varnjasse. Hommik oli tuuline ning järvel korralik laine, kuid ei midagi hullu. Paar nädalat oli vihma kõvasti sadanud ning võrreldes kuu aja taguse ajaga on veetase tõusnud 40cm. Kanalist välja minekul pole mingit probleemi.
Liikusime vaikselt (10-15km/h) vastu lainet Meerapalu suunas, et ennast märjaks ei pritsiks. Voblerid panime järgi jooksma praaga poi kandis. Tükk aega oli vaikus kuni lõpuks sai Rait  JSR-7 PDS landi otsa ühe ilusa ahvena (550g). Jätkasime liikumist Meerapalu suunas. Selles vahes paar kala veel saime, kuid ei midagi erilist.
Viimaks jõudsime piirkonda kus sisetunne ütles, et siit me midagi saama hakkame ning kaua ei läinud kui esimesed triibulised paadis olid. Ühel hetkel isa hõiskas, et nüüd on koll otsas. Natuke aega hiljem oli 1075g ahven paadis (tuli JSR-7 BCW voobleri otsa). Tasapisi tilkus sealt veel ning suutsime ühe punkti ära fokuseerida (gps 028) kuhu panime paadi ankrusse. Sealt saime ka reaga loopides mõnda aega ilusaid kalu kuid üsna kiirelt rahunes maha ja tiirutasime piirkonnas lante ja rida vedades veel ringi. Rait uuendas veel oma rekordit - saades 660g ahvena. Peale lõunat oli tuul juba täitsa vaibunud ning järgi ainult väike lainevirvendus. Päike lõõmas terve päev. Otsustasime oma selle suve põhipunktis"kolli" koha peal ka ära käia ning seal saime kohe parve peale kuid kala oli väike (fileekas). Väga motivatsiooni ei olnud neid püüda ning liikusime mingil hetkel uuesti hommikuse kohe peale, kuid seal oli täiesti vaikus. Vaikselt vedasime vooblerit Varnja poole väikeste sõiduvahedega. Proovisime ka hommikul esimese suurema ahvena toodud punkti (gps 029) ning sealt saime järjest uuesti kala tulema - loodki näitas seal kala. Kuid lõbu kestis ~10 minutit kui võtt rauges. Nii oligi kell juba pool 6 ja panime õnged kokku ja suundusime sadamasse.
Kokku saime isaga 87 ahvenat (75 väiksemat - 9,35kg ja 12 suuremat 6,15kg). Minu suurimad olid sellel korral 550g ja 525g. Isal oli neid 500+ suuri ikka mitmeid lisaks sellele 1075g-sele. Üks silma järgi 700-800g läks tal paadi juures otsast ära ka veel enne kahva. Rait sai 16 ahvenat 3+kg. Kalda peal, kuuldes teiste muljeid väga kehvadest saakidest, oli endal hea meel, et sellise tagasihoidliku saagi saime.

Isa poseerimas oma elu nr 2 ahvenaga.
NB! Rekordahvena 1110g püüdis ta täpselt samal päeval aasta tagasi ~500m sellest asukohast.

12 ahvenat kokku 6,15kg.

24.09.2017 kalasaak. Isaga kahepeale 87 ahvenat 15,5kg

26. septembril käisin üksi Peipsil. Midagi head ei toimunud. Laine oli ka päris häiriv ning ahvenaga olid lood kehvad. Boonuseks olid mõned latikad, mis rea otsa jäid. Järgmisel päeval läksin isaga uuesti ning siis sama teema. Ahvenad mõned üksikud kuid kohati viskas paadi alla selliseid latikaparvesid niiet kajaloodi pilt musatas. Nii sai sealt neid mõned välja püütud. Kusjuures huvitav tähelepanek, et mitmetel kordadel kui on olnud latikaparv all, siis on trehvanud nende vahel kummireaga päris korralikke isendeid ahvenaid.

Kehv ahvenapäev saab mõnikord päästetud paari latikaga

Vahepeal olid ilmad kurjad ja endal muud tegemised ees, seetõttu sai peaaegu kuu järvelt eemal oldud.
21. oktoobril saabus see päev koos miinuskraadidega (-4 autos hommikul) kui sai tee järvele jälle ette võetud. Ilm oli karge aga selge ja vaikne ning järvel üsna mõnus toimetada. Selga olin ka ajanud muidugi talvekombe. Alustasime püüki 8 ajal ja proovisime oma vanadest kohtadest kus sellel aastal olime kala saanud. Mõne üksiku erandiga (voobleriga üks 760g ahven), oli seis suht kesine. Läksime uusi jahimaid avastama ja jägisime loodi kus midagi huvitavat võiks näidata. Mingil hetkel tekkis sisimas tunne ühe eelmise aasta punkti gepsus nähes ja sai suund sinna võetud. Punkti lähedal viskas loodi ekraani suuri kalaparvesid täis (ülakihtides nn. söödakalaparved). Liikusin oma punkti juurde kus teadsin, et seal on üks väiksem kivivare ala. Esimene triiv ja hakkas sikuga vaikselt kala tulema. Ühel hetkel jäi maakera korraga otsa - tegu oli hoopis 770g ahvenaga. Polegi varem tinasikuska rakendusega sellist ahvenat olnud au välja lapata. Vägev tunne. Nii püükjätkus ja edasine tegevus vaadatav juba ka videopildis:

Kokku saime 74 ahvenat 18,3kg. Mõned üksikud nendest olid voobleri või kummikalareaga. Ülejäänud kõik tinasikuska rakendusega. Polnud aastaid sellega Peipsil kala püüdnud nii edukalt. Aastaid tagasi sai Omedu kandis nii ainult põhiliselt püütudki, kuid seal oli kala suurus enamasti oluliselt nadim ning sellistest pätsidest ei osanud unistadagi.
Sellel päeval saadud ahvenate fileerimisest sai ka väike videojupp ülesse võetud:

Valik pilte 21. oktoobrist:

770g ahven tinasikuskaga

Päeva üllatajaks luts 955g

Valik suuremaid

24. oktoobril sai tee jälle Peipsile ette võetud kuna eelnev kord osutus nii edukaks. Ütlen kohe ette ära, et oleks pidanud parem minemata jätma. Hommik oli sama karge kui eelmisel korral ja tuultki praktiliselt polnud hommikul. Nii kui aga paadiga järvele sõitma hakkasime tuli ei tea kustkohast tuul ja lõi silmapilkselt laine üles, mis pärssis paadiga normaalselt liiklemist ja puhus pikapeale keresse külmatunde sisse. Suundusime kohe eelmise korra kohtade peale kus me enamus saagi saime. Tegime mitmeid triive üle piirkonna, kuid täiesti null. Sai veel eelmisel päeval sikuskaõnge rakendust tuunitud ja uus jõhv peale pandud jne. Lootused olid hirmkõvad. Seda suurem oli see pettumus, kui selgus et täna kala ei saanud.

Tinasikuska õng oma rakendusega

Suundusime oma otsingutega kuni Piirissaare külje alla välja kuid tulemusteta. Tagasiteel Varnja poole ühes vanas heas varasemalt kala toonud piirkonnas sain lutirida vedades ühe ilusa 675g ahvena. See ainukeseks jäigi.

Minu 2017. aasta Peipsi järve "paadihooaja" viimane ahven

 KOKKUVÕTTEKS:

Suvise püügihooaja kalalkäigud:
- 2 korda Haapsalu promenaadil
- 1 kord Elva jõel
- 5 korda Emajõel
- 2 korda Keeril
- 15 korda Peipsil
Kokku 25 korda.

PS! Väike paat on mul veel Keeri järve äärest ära toomata seega võib siia lisanduda mõni Keeril kalal käik juurde kui just ilmad päris talveusku ära ei pööra.

Fakt:
Kui kõik Peipsil käigud kokku võtta, siis tuli minu poolt sellel aastal välja püütud ahvena kogusaak ~93kg.

Rekordite tabel:
Isiklik rekordite tabel sai ka sellel aastal päris palju täiendusi. Samas midagi erakordset ei õnnestunud sellel aastal tabada. Latikate edetabelis sai küll edetabeli esiots uuendatud, kuid see juhuslik ahvenapüügi käigus isendite tabamine pole päris see.
Vt. Minu rekordkalad

Aasta pluss
Kaks kõige eredamad hetked hooajal olid vast kohapüügi hooaja avalöök Emajõel ja tinasikuskaga hea kalasaak sügisesel Peipsil.

Aasta miinus
Haugiga oli see aasta täitsa ikaldus. Tabelisse ei saanud ühtegi kirjet juurde. Selliseid kiloseid purakaid ikka tuli, kuid suuremaid mitte ühtegi. Muidugi ega ma teda spetsiaalselt püüdmas ei käinud ka. Pigem ahvena või koha kaaspüügi käigus. Linaski ja latikapüük ka ebaõnnestus Keeri järvel.


Eelmiste aastate kokkuvõtted:
2016-17 aasta talve jääpüügi hooaja kokkuvõte
2016. aasta kalapüügihooaja kokkuvõte
2015. aasta kalapüügihooaja kokkuvõte
2014. aasta suvise kalapüügihooaja kokkuvõte
2013-2014. aasta talvehooaja kokkuvõte
2012. aasta suvised kalalkäigud
2011. aasta suvise kalapüügihooaja kokkuvõte

Peipsi järve kutselise kalapüügi kokkuvõte 2005 kuni 2016

Alljärgnevad tabelid ja graafikud on koostatud Maaeluministeeriumi kodulehel olevate kutselise kalapüügi aruannete põhjal Peipsi järvestiku ametlikest saakidest. Palju saagist mustalt kõrvale läks seda on raske hinnata (eks kalurid ise teavad kõige täpsemalt), aga kindlasti mida aasta edasi seda rangemaks on kontroll läinud ning (kalalaevadel gps seadmed jne) ametlikult esitatud saagi kogus ligilähedasem reaalselt püütud kogusega. Lisaks Venemaa poolne püük, mille kohta täpseid andmeid on palju keerulisem kokku saada, et oleks selge kui palju mõlema riigi kalurite poolt aastas kala välja püütakse. Eks sealpool piiri ka vaikselt järelevalve tõhustub ning siis saab ühel hetkel selgema pildi reaalsetest oludest.

Peipsi jääolude graafik

Tegin siin mingihetk ühe suurema uurimistöö ning koostasin tabeli graafilisel kujul Peipsi ja Lämmijärvele kohta kuna piirivalve järvele lubas ning mis piirangud kehtisid.
Piirivalve hakkas järve jääle minekut reguleerima kuskil 2005. aasta kandis kui esialgu teatati ainult, et nüüd enam ei või minna. Alustavat luba siis veel ei antud ning iga mees sai ise otsustada kas nüüd võib või mitte.
Mida aasta edasi seda põhjalikumalt hakkas piirivalve järvel käimist kontrollima.
2007-2008 aast talv oli selline kus ei lastudki kedagi järvele - jääolud olid nii kehvad. Kutselised seepeale kirusid piirivalvet, et nad nüüd ilma tööta ja panevad kõik ameti maha.
2008-2009 aasta talvest alates on siis juba konkreetselt piirivalve poolt järvel käimine reguleeritud - kuna ja kuidas võib järvele minna. See on ka minu tehtud graafikul näha.
2014-15 ja 2015-16 talved olid ka väga heitlikud ning kohati võib ka ebatäpsust olla seal andmetes kuna siis lubati mingites kitsates piirkondades järvele km piirangutega ning seda muudeti päris tihti ja täpseid pressiteateid selle kohta ei leidnud. Üldjuhul peaks pilt nende aastate kohta enamvähem siiski paigas olema.
Graafikust on näha, et 2008 kuni 2013 olid suhteliselt korralikud talved ning Peipsil sai päris pikalt kalastada. Enne seda perioodi oli paar kehvemat aastat. 2014 kuni 2016 olid keskmiselt kehvemad või päris viletsad jääolude poolest. Sellel talvel 2016-17 olid nüüd rahuldavad olud kuigi ega seda külma väga palju see aastagi ei olnud ning püügiaeg oleks võinud olla pikem nii alguse kui ka lõpuosas.
Graafikus on iga aasta kohta eraldi märgitud piirangud Lämmijärve ja Peipsi järve kohta.
Lisaks on ristiga märgitud tabelisse ka need korrad kui ma ise järvel kalal käisin.
Et pilti parema kvaliteediga vaadata, siis kliki siia: link graafiku pildile.

2016-17 aasta talve jääpüügi hooaja kokkuvõte

Selle talve jää hooaeg sai avatud juba 11. novembril Keeri järvel.

Jää paksus oli 4-8cm.

Kalaga väga hiilata ei olnud, aga päris ilma ka ei jäänud.

Kokku sain ~25 ahvenat. Suuremad on pildil.

 Peale seda tuli väike paus sisse - ilmad läksid soojaks ja esimene tekkinud jää sulas ära. Detsembris sai uuesti jääle ning siis juba lubati Lämmijärvele. 17. detsembril käisingi Mehikoorma kandis. Kalaga oli kehvasti, aga midagi ikka sain ka sealt.

10 ahvenat (1,3kg) ja 1 haug (800g) koos püügivahendiga.

Minu selle talve esimese Lämmijärvel käigu pilt koos jutuga sai kajastatud ka Kalale ajakirjas.

19. detsembril tegin tiiru ka Võrtsjärvel Ulge puhkeala kandis -täiesti null.

Võrtsjärve peegelsile jää

Sama päeva õhtuks jõudsin veel tunniks ajaks Keerile, kus sain ikka mõne väikse ahvenaga käe valgeks.
Ilmataat aga mängis jälle tempe ning soojalaine ja tormituuled hävitasid aasta lõpus uuesti enamuse tekkinud jääst. Aasta alguses tuli uus külmalaine, mis kaanetas uuesti Lämmijärve jää ning 8. jaanuaril sai käidud Räpinas püüdmas ning kalata ei jäänud.

8. jaanuari Lämmijärve saak.

15. jaanuaril võtsime isaga ette juba Peipsi järve ning seda jala. Meerapalu koolimaja juurest astusime peale ~5km peale. Kokku sai päevaga ~13 km maha kõnnitud. Kala ka natuke saime, kuid ootused olid palju suuremad kuna eelmistel päevadel oldi samast piirkonnast väga suuri saake saadud.

Meerapalu kalasaak 15. jaanuaril (3,7kg).

Vahepeal tehti Peipsi järv lahti ka maastikusõidukitele ning 21. jaanuaril läksime atv-ga Varnjast peale. Nüüd oli juba saak korralikum.

21. jaanuari saak 55 ahvenat (7kg)

Järgmisel päeval läksin samasse kohta püüdma, kuid kalaga oli kehvasti.

Kui kala ei võta, siis on aega ka loodust imetleda.

Siirdusin otsima mujale ning alles kella 13 paiku leidsin koha kus hakkas kala päris lõbusalt tulema peamiselt baldaga. Sellest püügist sai tehtud ka natuke pikem videoklipp, mis on youtube keskkonnas tõusnud minu üles laetud videodest kõige populaarsemaks.

Kokku tuli selle pärastlõunase lühikese aktiivse võtu perioodiga korralik kogus kala jääle ning olin päeva lõpuks väga rahul.

59 ahvenat 10,8kg

 Selle nädalavahetuse kohta ka mõnus lühike videoklipp:

Järgmisel nädalavahetusel (28-29 jaanuar) olin uuesti ATVga Peipsil. Varasemad kohad väga ei toitnud ning otsisime uusi piirkondi. Laupäeval päevaga midagi tilgutas, kuid õnneks keskmine kaal oli täitsa ok.
Pühapäeval leidsime aga hea püügikoha kus sai pärast ikka mitmeid kordi veel püüdmas käia. Sellel päeval sain ma sealt ka oma selle talve suurima ahvena - 695g. Kogusaak oli 15kg.

29. jaanuar. 89 ahvenat (15kg), suurim 695g.

 Nii sai siin mitmed korrad veel Peipsil käidud ning saagid olid kehvast kuni rahuldavateni. Selle talve kõrghetk Peipsil tuli aga 23. veebruaril. See päevgi oli alguses väga nukker - kuni lõunani olin saanud ainult ~5 ahvenat. Siis aga leidsime piiri ääres ala kus paistis ahvenat olevat laialt all ning sain seal paar auku kirvega nii tööle, et ei olnud aega hingata kah. Nii koguneski päeva lõpuks 18,7kg ahvenaid, ehk siis kast täis ja natuke pealegi.

23. veebruaril ahvenate kogusaak 18,7kg.

25. veebruaril samasse kohta kohe hommikul ning taas edukas püük ning kast sai peaaegu ääreni täis püütud.

Taas korda läinud päev - 15,7kg ahvenaid!

 Märtsi alguses läksid ilmad soojemaks ning jääolud muutusid kehvemaks, aga olid piisavalt head veel, et saaks maastikusõidukitega peal käia.
Märtsi alguses käisime atv-ga jälle vanas kohas piiri ääres, kuid sellel korral väga head võttu seal ei olnud ning peale lõunat otsustasime minna otsima mujale ning ühes eelmise aasta suvise punkti juures olid lahtised jääpraod, millest püüdes saime ilusat ahvenat.

Järgmisel päeval olid ootused suured, kui hommikul kohe selle eelmise päeva suurte ahvenate koha peal kirves sai vette lastud. Pettumus oli suur, kui terve päeva jooksul ei hakanudki seal kala võtma. Mõned ikka tulid sealt piirkonnast ning õnneks oli üks parajalt suur (660g), et päev positiivseks lugeda.

Päevaga kõigest 9 ahvenat! Õnneks üks nendest korralik päts - 660g.

11. märtsil sai siis tehtud selle hooaja viimane Peipsil käik ja veel atv-ga. Paar jahedamat päeva hoidsid jääolusid veel sellises seisus, et kannatas käia küll, kuigi jää struktuur ikka parajalt pulkas ja pudru. Kalast aga pole sellel päeval midagi rääkida. Piiri ääres vanast kohast midagi tilgutas, kuid olid kõik suht väikesed ning mujalt ei saanud üldse midagi. Sai ikka hulgim kilomeetreid maha sõidetud tulutult. Lõpuks viskas kopa nii ette, et saigi poole kolme paiku juba ära maha tuldud. Varnja kaldapoolne jää oli paksult särjepüüdjaid täis ning kaldal polnud kohta kus poleks autot pargitud. Tõeline kevadine Peipsi laulupidu!

Statistiline ülevaade selle talve Peipsil käikudest:

Käik	Kuupäev	Ahvenaid (tk)	kaal (kg)	keskmine kaal (kg)
1.	15.01.2017	31	3,7	0,119
2.	21.01.2017	55	7	0,127
3.	22.01.2017	59	10,8	0,183
4.	28.01.2017	33	6	0,182
5.	29.01.2017	89	15	0,169
6.	31.01.2017	68	9,9	0,146
7.	4.02.2017	32	5,3	0,166
8.	5.02.2017	28	4	0,143
9.	18.02.2017	17	2,45	0,144
10.	23.02.2017	117	18,7	0,160
11.	25.02.2017	110	15,7	0,143
12.	3.03.2017	76	11,9	0,157
13.	4.03.2017	9	2,1	0,233
14.	11.03.2017	14	1,7	0,121
	Kokku	738	114,25	0,155
	Keskmine	53	8,2	0,155

Püütud ahvenate keskmine kaal igal püügikäigul.

Kogusaagi kaal igal püügikäigul.

Saadud ahvenate arv igal püügikäigul.