neljapäev, 16. märts 2017

Peipsi jääolude graafik

Tegin siin mingihetk ühe suurema uurimistöö ning koostasin tabeli graafilisel kujul Peipsi ja Lämmijärvele kohta kuna piirivalve järvele lubas ning mis piirangud kehtisid.
Piirivalve hakkas järve jääle minekut reguleerima kuskil 2005. aasta kandis kui esialgu teatati ainult, et nüüd enam ei või minna. Alustavat luba siis veel ei antud ning iga mees sai ise otsustada kas nüüd võib või mitte.
Mida aasta edasi seda põhjalikumalt hakkas piirivalve järvel käimist kontrollima.
2007-2008 aast talv oli selline kus ei lastudki kedagi järvele - jääolud olid nii kehvad. Kutselised seepeale kirusid piirivalvet, et nad nüüd ilma tööta ja panevad kõik ameti maha.
2008-2009 aasta talvest alates on siis juba konkreetselt piirivalve poolt järvel käimine reguleeritud - kuna ja kuidas võib järvele minna. See on ka minu tehtud graafikul näha.
2014-15 ja 2015-16 talved olid ka väga heitlikud ning kohati võib ka ebatäpsust olla seal andmetes kuna siis lubati mingites kitsates piirkondades järvele km piirangutega ning seda muudeti päris tihti ja täpseid pressiteateid selle kohta ei leidnud. Üldjuhul peaks pilt nende aastate kohta enamvähem siiski paigas olema.
Graafikust on näha, et 2008 kuni 2013 olid suhteliselt korralikud talved ning Peipsil sai päris pikalt kalastada. Enne seda perioodi oli paar kehvemat aastat. 2014 kuni 2016 olid keskmiselt kehvemad või päris viletsad jääolude poolest. Sellel talvel 2016-17 olid nüüd rahuldavad olud kuigi ega seda külma väga palju see aastagi ei olnud ning püügiaeg oleks võinud olla pikem nii alguse kui ka lõpuosas.
Graafikus on iga aasta kohta eraldi märgitud piirangud Lämmijärve ja Peipsi järve kohta.
Lisaks on ristiga märgitud tabelisse ka need korrad kui ma ise järvel kalal käisin.
Et pilti parema kvaliteediga vaadata, siis kliki siia: link graafiku pildile.

esmaspäev, 13. märts 2017

2016-17 aasta talve jääpüügi hooaja kokkuvõte

Selle talve jää hooaeg sai avatud juba 11. novembril Keeri järvel.

Jää paksus oli 4-8cm.
Kalaga väga hiilata ei olnud, aga päris ilma ka ei jäänud.
Kokku sain ~25 ahvenat. Suuremad on pildil.
 Peale seda tuli väike paus sisse - ilmad läksid soojaks ja esimene tekkinud jää sulas ära. Detsembris sai uuesti jääle ning siis juba lubati Lämmijärvele. 17. detsembril käisingi Mehikoorma kandis. Kalaga oli kehvasti, aga midagi ikka sain ka sealt.
10 ahvenat (1,3kg) ja 1 haug (800g) koos püügivahendiga.
Minu selle talve esimese Lämmijärvel käigu pilt koos jutuga sai kajastatud ka Kalale ajakirjas.
19. detsembril tegin tiiru ka Võrtsjärvel Ulge puhkeala kandis -täiesti null.

Võrtsjärve peegelsile jää
Sama päeva õhtuks jõudsin veel tunniks ajaks Keerile, kus sain ikka mõne väikse ahvenaga käe valgeks.
Ilmataat aga mängis jälle tempe ning soojalaine ja tormituuled hävitasid aasta lõpus uuesti enamuse tekkinud jääst. Aasta alguses tuli uus külmalaine, mis kaanetas uuesti Lämmijärve jää ning 8. jaanuaril sai käidud Räpinas püüdmas ning kalata ei jäänud.

8. jaanuari Lämmijärve saak.
15. jaanuaril võtsime isaga ette juba Peipsi järve ning seda jala. Meerapalu koolimaja juurest astusime peale ~5km peale. Kokku sai päevaga ~13 km maha kõnnitud. Kala ka natuke saime, kuid ootused olid palju suuremad kuna eelmistel päevadel oldi samast piirkonnast väga suuri saake saadud.

Meerapalu kalasaak 15. jaanuaril (3,7kg).
Vahepeal tehti Peipsi järv lahti ka maastikusõidukitele ning 21. jaanuaril läksime atv-ga Varnjast peale. Nüüd oli juba saak korralikum.
21. jaanuari saak 55 ahvenat (7kg)
Järgmisel päeval läksin samasse kohta püüdma, kuid kalaga oli kehvasti.
Kui kala ei võta, siis on aega ka loodust imetleda.
Siirdusin otsima mujale ning alles kella 13 paiku leidsin koha kus hakkas kala päris lõbusalt tulema peamiselt baldaga. Sellest püügist sai tehtud ka natuke pikem videoklipp, mis on youtube keskkonnas tõusnud minu üles laetud videodest kõige populaarsemaks.
Kokku tuli selle pärastlõunase lühikese aktiivse võtu perioodiga korralik kogus kala jääle ning olin päeva lõpuks väga rahul.
59 ahvenat 10,8kg
 Selle nädalavahetuse kohta ka mõnus lühike videoklipp:
Järgmisel nädalavahetusel (28-29 jaanuar) olin uuesti ATVga Peipsil. Varasemad kohad väga ei toitnud ning otsisime uusi piirkondi. Laupäeval päevaga midagi tilgutas, kuid õnneks keskmine kaal oli täitsa ok.
Pühapäeval leidsime aga hea püügikoha kus sai pärast ikka mitmeid kordi veel püüdmas käia. Sellel päeval sain ma sealt ka oma selle talve suurima ahvena - 695g. Kogusaak oli 15kg.
29. jaanuar. 89 ahvenat (15kg), suurim 695g.
 Nii sai siin mitmed korrad veel Peipsil käidud ning saagid olid kehvast kuni rahuldavateni. Selle talve kõrghetk Peipsil tuli aga 23. veebruaril. See päevgi oli alguses väga nukker - kuni lõunani olin saanud ainult ~5 ahvenat. Siis aga leidsime piiri ääres ala kus paistis ahvenat olevat laialt all ning sain seal paar auku kirvega nii tööle, et ei olnud aega hingata kah. Nii koguneski päeva lõpuks 18,7kg ahvenaid, ehk siis kast täis ja natuke pealegi.
23. veebruaril ahvenate kogusaak 18,7kg.
25. veebruaril samasse kohta kohe hommikul ning taas edukas püük ning kast sai peaaegu ääreni täis püütud.
Taas korda läinud päev - 15,7kg ahvenaid!
 Märtsi alguses läksid ilmad soojemaks ning jääolud muutusid kehvemaks, aga olid piisavalt head veel, et saaks maastikusõidukitega peal käia.
Märtsi alguses käisime atv-ga jälle vanas kohas piiri ääres, kuid sellel korral väga head võttu seal ei olnud ning peale lõunat otsustasime minna otsima mujale ning ühes eelmise aasta suvise punkti juures olid lahtised jääpraod, millest püüdes saime ilusat ahvenat.

Järgmisel päeval olid ootused suured, kui hommikul kohe selle eelmise päeva suurte ahvenate koha peal kirves sai vette lastud. Pettumus oli suur, kui terve päeva jooksul ei hakanudki seal kala võtma. Mõned ikka tulid sealt piirkonnast ning õnneks oli üks parajalt suur (660g), et päev positiivseks lugeda.
Päevaga kõigest 9 ahvenat! Õnneks üks nendest korralik päts - 660g.
11. märtsil sai siis tehtud selle hooaja viimane Peipsil käik ja veel atv-ga. Paar jahedamat päeva hoidsid jääolusid veel sellises seisus, et kannatas käia küll, kuigi jää struktuur ikka parajalt pulkas ja pudru. Kalast aga pole sellel päeval midagi rääkida. Piiri ääres vanast kohast midagi tilgutas, kuid olid kõik suht väikesed ning mujalt ei saanud üldse midagi. Sai ikka hulgim kilomeetreid maha sõidetud tulutult. Lõpuks viskas kopa nii ette, et saigi poole kolme paiku juba ära maha tuldud. Varnja kaldapoolne jää oli paksult särjepüüdjaid täis ning kaldal polnud kohta kus poleks autot pargitud. Tõeline kevadine Peipsi laulupidu!

Statistiline ülevaade selle talve Peipsil käikudest:

Käik Kuupäev Ahvenaid
(tk)
kaal
(kg)
keskmine
kaal (kg)
1. 15.01.2017 31 3,7 0,119
2. 21.01.2017 55 7 0,127
3. 22.01.2017 59 10,8 0,183
4. 28.01.2017 33 6 0,182
5. 29.01.2017 89 15 0,169
6. 31.01.2017 68 9,9 0,146
7. 4.02.2017 32 5,3 0,166
8. 5.02.2017 28 4 0,143
9. 18.02.2017 17 2,45 0,144
10. 23.02.2017 117 18,7 0,160
11. 25.02.2017 110 15,7 0,143
12. 3.03.2017 76 11,9 0,157
13. 4.03.2017 9 2,1 0,233
14. 11.03.2017 14 1,7 0,121

Kokku 738 114,25 0,155

Keskmine 53 8,2 0,155

Püütud ahvenate keskmine kaal igal püügikäigul.

Kogusaagi kaal igal püügikäigul.

Saadud ahvenate arv igal püügikäigul.