esmaspäev, 19. märts 2007

adrenaliinilaks

laupäev algas hommikul kell 5 kellahelinaga. F1 kvalifikatsioon - TV- käima ja silmad kinni tagasi. Unega segamini sai seda kuulatud. Lõpptulemus sai väga veider. Kui hommikul nagu lõplikult ülesse ärkasin ja isale rääkisin kes olid esikolmikus, siis pärast tuli välja et hoopis teised nimed olid(Räikkonen õnneks läks täppi). Järelikult nägin ma pooleldi unes oma stsenaariumi kvalifikatsioonist:P. Lisaks kõigele nägin unes et kell juba kolmveerand 8 oli vaatasin moblat ja seinakella... mõlemad näitasid sama. Ja siis mõtlesin et peab ülesse ikka nüüd tulema muidu liiga hilja peale jääb kalale minek. Tegin silmad lahti ja kell oli hoopis 6.20:D. ja 10 mindi pärast oleks alles kell helisenud et kalale vaja minna. No enam reaalsemat und ei saa olla. Kobisin siis ülesse panin riidesse... kalavarustus auto peale ja minek. 20 minti sõitu kuskil ja võrtsu ääres Rannakülas. jää näeb kurja kuulutav välja. Ilm kah sitt... tuuline ja tibutab. Astun kartlikult jääle... peab... teine samm - ei vajunud läbi. ja nii iga samm edasi käib peas sellised mõtted. Üritan aru saada kus oleks tugevam jää ja kust oleks targem eemale hoida... kui korraga vajub jalg läbi jää - õnneks aind pealmisest kihist natuke läbi - aga hirmutas kõvasti. Edaspidi väldin sellist jääd. Kaldalt kuskil 150m kaugusele jõudnud, otsustan et aitab küll. Ei riski rohkem kaugemale minekuga. Puur jäässe ja mõned pöörded ja puur läbi - 10-15 cm oli enamvähem kõva, siis edasi juba jää pulkas ja puder. Hirmutav. Püüdsin siis mingi poolteist tundi kokku kuni otsustasin koju ära minna... hakkas külm kuna tuul oli ikka väga rõve ja vihma ka sadas päris kõvasti. Saagiks jäi 14 särge ja 1 ahven. Väikesed küll aga vähemalt sain oma talvehooaja viimase kalapüügi tehtud. 3 meest olid veel jääl peal peale minu. kuskil kilomeeter ülevalpool. Ma polnudki ainuke hull siis vähemalt. Kaldale minek oli jälle adrenaliinilaks - iga sammuga võis jalg läbi vajuda, aga lõpp hea kõik hea - kuivalt kaldal! Võis kergendusega ohata ja tõdeda, et sellise jääga ei tasu ikka peale enam ronida kui elu kallis on:) .
Edasi päev möödus tugitoolisuusatamise tähe all - ja oli mida vaadata. Kristina ja Jaaks pildil. Eriti just meeste 50km oli ikka väga põnev. Lõpp vajus küll ära, aga tulemus olisiiski hea.
Õhtul siis saun ja tv ja uni...

Kommentaare ei ole: