2015. aastal oli kalapüügi ning kindlasti kogu senise elu tippsündmuseks ahven, mis viis mu isikliku rekordi 1,51kg-ni. Nii suure ahvenaga võivad väga vähesed uhkustada.
Ahven. 1510g; L=46cm; l=41cm. Peipsi järv. 13.10.2015
Üldiselt oli samuti 2015 aasta suurte ahvenate mõttes minu jaoks helde. Kokku sain sellel aastal Peipsi järvest 15 ahvenat, mis kaalusid rohkem kui 500g. Top 10-s moodustavad 2015. aastal püütud 10st 7 ning seejuures eelmine rekord 825g (püütud 2012. aastal) langes 4. kohale.
Vt. Minu rekordkalad
Lisaks ahvenale kirjutasin 2015. aastal üle veel mõnede kalaliikide isiklikud rekordid.
Kohe esimesel päeval peale kohapüügi keeluaega 16. juunil sai Emajõest tabatud koha, mis viis mu isikliku rekordi 2,165kg-ni. Samal päeval sain veel ühe täpselt 1kg kaaluva koha (eelmine rekord 2014. aastast 1,57kg). Paar korda sai veel Emajõel sellel aastal koha püüdmas käidud, kuid rohkem õnne ei olnud.
Koha. 2165g; L=61,5cm; l=55cm. Suur-Emajõgi. 16.06.2015
Latika rekorditabeli ülemist otsa sai ka korralikult uuendatud. Kuigi väikese mööndusega, kuna kõik 2015. aastal tabatud suuremad isendid jäid otsa vobleriga/kummikalalga ahvena/haugipüügi käigus - niiöelda kogemata. Kõige suuremaks osutus 1,835kg kaalunud isend, mis jäi otsa Peipsi järvel 13. oktoobril samas piirkonnas kust sain hulga suuri ahvenaid, sh. ka oma rekordahvena.
Latikas. 1780g. Peipsi järv. 04.09.2015
Haugi sai Keeri järvest ja Elva jõest taga aetud nii mõnigi kord. Kõige suurem 2015. aastal tabatud haug paigutus rekorditabelis 4. kohale (2,505kg).
Haug. 2505g; L=72cm; l=64cm. Keeri järv. 30.05.2015
Peipsi järvest sain lisaks veel 2 haugi, mis olid suuremad kui 2kg. Ülejäänud 2015. a. saadud haugid jäid alla 2 kilo.
2015. aasta alguses 17. jaanuaril sain oma esimese taliunnaga tabatud haugi Pangodi järvest.
Haug. 1950g; L=65cm; l=58cm. Pangodi järv. 17.01.2015
Augustikuus käisin mitu päeva järjest Keeri järves linaskit püüdmas, kuid selle võib 2015. aastal ebaõnnestunud katseks nimetada väikese mööndusega kuna ühe 820g kaaluva ma ikka lõpuks kätte sain, kuid eesmärgid olid palju suuremad.
2014-2015 aasta talipüügi hooaega jäi varjutama soe talv. Jääd oli väga lühikest aega. Detsembris sai kahel korral käidud Keeri järvel. Esimesel korral ühe korraliku ahvena sain kätte. Teisel korral jäin peaagu nullile.
Ahven. 405g. Keeri järv. 06.12.2014
9. jaanuari 2015 tehti Lämmijärv kalameestele lahti ning 10. jaanuaril sai käidud Jõeperast peal. Tulemuseks mõned väiksed kalad. Teised (Riivo ja Tarvo) jäid üldse nulli. Sellega võttis usu Lämmijärve ära ning see talv sinna rohkem ei jõudnud. Veebruaris sai käidud kolmel korral ka Peipsil. Peale lasti olenevalt piirkonnast kas 1 km-i või kuni 3 km-ni peale kõndida. Kalaga oli kõigil kordadel nutune.
Veebruaris 2015 tegin esimesed käimised Pärnu lahele (kokku sai käidud kolmel korral - rohkemaks aega ja jääd ei jagunud). Esimesel korral läksime peale Reiu rannast (Lottemaa kõrvalt). Saagiks kogunes 81 ahvenat - 8,8kg. Suurim ahven oli 290g. Esimese korra kohta käib küll. Teisel korral sai mindud ka samast kohast peale, kuid tuul oli jää ära lükanud - 2,5km peal lainetas juba ning kala lähemalt ei leidnud. Lõunast sai mindud kiirelt Tervise Paradiisi juurest peale ning õhtuks sai 56 ahvenat kotti kaaluga 6,5kg. Viimaseks korraks Pärnu lahel jäi 24. veebruar. Jääolud olid juba suhteliselt "huvitavad".Kokku sain päevaga 79 ahvenat 8,4kg.
Pärnu lahe jääolud 24.02.2015
See oligi selle talve viimane jääpüük. 14. märtsil sai juba paadiga käidud Elva jõel nullitamas.
Meenub veel üks suur ahven, mis 2015. aastal meie paatkond Peipsilt tabas. Selle püüdjaks oli Riivo, mis on tema uueks isiklikuks rekordiks.
Ahven. 1415g. Peipsi järv. 14.07.2015
Mitmel korral sai tehtud ka püügipäevast kokkuvõtvaid videoid kui mul GoPro kaasas juhtus olema. Panen need siia järjest meenutamiseks ritta.
Koostasin väikese ülevaate 2016. aastal eesootavatest spordisündmustest, millel üritan silma peal hoida. "Mõned" ikka on.
JAANUAR
08.-10. jaanuar laskesuusatamine Ruhpolding MK etapp
13.-17. jaanuar laskesuusatamine Ruhpolding MK etapp
18.–31. jaanuar tennise Austraalia lahtised (Kontaveit, Zopp)
21.-24. jaanuar laskesuusatamine Antholz-Anterselva MK etapp
21.-24. jaanuar WRC Rallye Monte Carlo (Tänak)
19.-22. jaanuar laskesuusatamine Anterselva MK etapp
19-24. jaanuar jalgratta maanteesõit Santos Tour Down Under (Taaramäe)
29. jaanuar X Games (Kelly Sildaru - Freeski slopestyle)
31. jaanuar jalgratta maanteesõit Cadel Evans Oceanian Race (Taaramäe)
VEEBRUAR
04.-07. veebruar laskesuusatamine Canmore MK etapp
11.-14. veebruar laskesuusatamine Presque Isle MK etapp
11.-14. veebruar WRC Rally Sweden (Tänak)
17.-21. veebruar jalgratta maanteesõit Volta ao Algarve em Bicicleta (Taaramäe, Kangert)
MÄRTS
03.-06. märts WRC Rally Mexico (Tänak)
03.-13. märts laskesuusatamine Holmenkolleni MM
06.-13. märts jalgratta maanteesõit Paris-Nice velotuur (Taaramäe)
17.-20. märts laskesuusatamine Khanty-Mansiysk MK etapp
21.-27. märts jalgratta maanteesõitVolta Ciclista a Catalunya(Taaramäe)
APRILL
24. aprill jalgratta maanteesõit Liège - Bastogne - Liège(Taaramäe)
21.-24. aprill WRC Rally Argentina (Tänak)
26. aprill - 1. mai jalgratta maanteesõit Tour de Romandie (Taaramäe)
MAI
6.–29. mai Giro d’Italia (Kangert, Taaramäe)
19.-22. mai WRC Rally Portugal (Tänak)
22. mai – 5. juuni tennise Prantsusmaa lahtised (Kontaveit, Kanepi, Zopp)
JUUNI
09.-12. juuni WRC Rally Italia Sardegna (Tänak)
12. juuni – 13. juuli jalgpalli MM-finaalturniir
16.-19. juuni jalgratta maanteesõit Tour de Slovénie (Taaramäe)
27. juuni – 10. juuli tennise Wimbledon (Kontaveit, Kanepi, Zopp)
JUULI
01.-03. juuli WRC Rally Poland (Tänak)
02.-24. juuli Tour de France (Kangert)
12.-18. juuli Tour de Pologne (Taaramäe)
28.-31. juuli WRC Rally Finland (Tänak)
AUGUST
05 -21. august RIO OLÜMPIA
18.-21. august WRC Rallye Deutschland (Tänak)
20. august – 11. september Vuelta a Espana
29. august – 11. september tennise USA lahtised (Kontaveit, Kanepi, Zopp)
SEPTEMBER
08.-11. september WRC Rally China (Tänak)
09. september jalgratta maanteesõit Grand Prix Cycliste de Québec (Taaramäe)
11. september jalgratta maanteesõit Grand Prix Cycliste de Montréal (Taaramäe)
15. september jalgratta maanteesõit 2016 UEC Road European Championships - TT (Taaramäe, Kangert?)
18. september jalgratta maanteesõit 2016 UEC Road European Championships - RR (Taaramäe, Kangert?)
29. september - 2. oktoober WRC Tour de Corse - Rallye de France (Tänak)
OKTOOBER
01. oktoober jalgratta maanteesõit Il Lombardia (Taaramäe)
9.-16. oktoober jalgratta maanteesõidu MM (Taaramäe, Kangert)
13.-16. oktoober WRC RallyRACC Catalunya - Rally de Espana (Tänak)
27.-30. oktoober WRC Wales Rally GB (Tänak)
NOVEMBER
17.-20. november WRC Rally Australia (Tänak)
Spinninguhooaeg sai avatud 1. mail Võrtsjärvel kui sai Tamme poldri juures nelja paatkonnaga haugi mindud jahtima, kuid 3-4 tundi püüki lõppes sellega, et kellelgi polnud ühtegi võttu. Ilm oli ka ülikehv ning läksime ära hoopis sauna ja grillima.
Nagu viimastel aastatel ikka olen ma käinud peale haugipüügi keeldu Elva jõel. Nagu ka sellel aastal.
11. mail käisin Kristoga ning mina sain 1,665kg, 1,555kg, 0,935kg, 0,920kg ning 8 väiksemat omale landi otsa. Kristol õnnestus kätte saada 1,325kg ja 12 väiksemat haugi ning lisaks üks 310g ahven. Üllatusena sai ta trollides otsa ka kaks latikat (1,1kg ja 1kg), mis jäid selgapidi kummikala otsa.
Minu püütud on kaks suuremat haugi ja ülejäänud Kristo omad.
18. mail käisin ma üksi ning siis sain kummikalaga 1,15kg ning popperiga 2,305kg haugi.
2,305kg oli 2014. aastal minu suurim haug
25. mail läksin isaga Lämmijärvele Räpinasse. Püüdma läksime oma vana koha peale. Sel korral saime kala ainult ussiga. Kokku saime isaga 100 ahvenat 13,2kg. Suurim oli 360g.
30. mail sai õhtul paar tundi Elva jõe ääres Mosinal lanti loobitud. Sain ühe ilusa säina.
Säinas 770g
1. juunil käisin Keeril ja Elva jõel. Järvel proovisin madalast popperiga, kuid ei olnud tulemust. Jõest (Keerist ülesvoolu) sain väikse kummikalaga ilusaid panniahvenad 16tk. Marii sai jõest ka mõned mõõdus haugid (850g ja 800g) ning lisaks ka väiksemaid. Järvest tuli ainult mõni üksik väike haug.
Panniahvenad kokku 2,3kg
5. juunil läksime taaskord Lämmile enamvähem sama koha peale. Sel korral saime mõned ka kummikalareaga, kuid siiski enamus ussiga. Isaga kahepeale 105 ahvenat kaaluga 16kg. Külge hakkasid ka väiksed kohad, mis sai ohtralt tagasi loobitud.
15. juunil käisin Keeril ja Elva jõel. Jõest (Keerist ülessevoolu) sain mõned ilusad panniahvenad ning ühe ilusa roosärje Subwart punniga. Järvest sain ühe 1,51kg haugi.
Haug "kaela" pealt 1,51kg
Roosärg SubWartiga
22. juunil jälle Lämmijärvel ning ikka samas kohas. Kala vaikselt tilkus ning lõunaks oli juba jälle 13kg käes kahe peale. Keskmine kaal ikka seal 150g juures ahvenatel. Reaga sain vast 15 ahvenat - ülejäänud ikka ussiga.
5. juulil ikka Lämmijärvel ning koht sama. Sellel korral oli võtt hõredam, aga kala ilus. Saime nii kummikalareaga kui ka ussiga. Lisaks oli maimu ka kaasa võetud ning selle otsa jäid ka mõned. Kokku kahe peale sellel korral 38 ahvenat - 6,8kg. Isa sai suurima - 485g. Teises paadis sai üks 900g-se.
10. juulil käisin esimest korda spetsiaalselt koha jigitamas Emajõest. Paadi lasksime vette Kavastus Kantsi kõrtsi juurest. Kell oli ~11.45 enne lõunat. Otsisin kajaloodiga huvitava augukoha järsu servaga (gps-KOHA-1) ning panime paadi ankrusse. 15 minutit vast olime püüdnud/õppinud õiget püügitehnikat kui mul kala otsas. Ilus koha - 1,57kg L=54cm. Mõtlesime kohe, et no nüüd hakkame alles kakkume koha välja, aga sittagi. Peale seda sai tükk aega ikka nullitatud - ei ühtegi tonksu kah. Proovisime mitmest erinevast kohast veel, aga ei midagi. Paadikaaslane sai siis ka lõpuks ühe kala otsa - aga see osutus ~1,3kg haugiks. Õhtupoole tulime uuesti oma alguse koha peale tagasi püüdma. Vehkisime seal tükk aega kuni mul kala otsas - ilus koha jälle - 1,54kg L=56cm. Peale seda täielik vaikus. Mõlemad kohad sain Wake Motor Oil 4,5" sirpsabaga. Raskuspea oli 28g. Kasutasin lisa kaheharulist konksu jigipea küljes ning mõlemad kohad olid just selle küljes kinni.
Elu esimene mõõdus koha
Elu teine mõõdus koha
1,57kg ja 1,54kg
Õhtul tuli kodus ka ikka poseerida
15. juulil tulin uuesti kohajahile emajõele. Sellel korral nii hästi ei läinud. Kätte sain küll kolm koha päevaga, kuid need olid tillukesed. Paadikaaslane sai kätte ühe väikse koha ning haugi 900g. Püüdsime paljudest kohtadest kuni Praaga viimase auguni välja. Toksimisi oli veel mõningaid, kuid need võisid ka tillukesed olla.
18. juulil käisin isaga jälle Räpinas Lämmijärvel. Tükk aega otsisime oma punkti piirkonnas kohta kus paremini võtaks. Mul midagi tilkus rea ja ussiga, kuid isal tuli edukamalt täna. Kala saime kokku 10kg. Keskmine seal ikka 150g juures. Isa sai paadi äärest ussiga 585g ning ussireaga 865g (L=42cm) ahvena.
22. juuli hommikul käisin Elva jõel popperiga püüdmas. Viljandi mnt. silla juurest läksin peale. Võtmist väga palju ei olnud. Kätte sain 6 haugi. Üks oli 1,41kg ning ülejäänud tillukesed. Lisaks käis otsas ka mõned ahvenad ning roosärjed ( suuremad 330g, 255g, 245g). Töötas kõige paremini Storm Chug Bug.
24. juulil käisin Keeril eesmärgiga linaskit tabata. Kala nagu liikus püügikohas (mullitas), kuid kätte sain peale mõne tillukese särje veel ühe ~500g latika. Linaskist ei haisugi. Hiljem tegin tiiru teiselpool järvel madalas popperiga. Olid mõned rabamised. Ühe ~kilose haugi sain (c&r) ning lisaks ka roosärgi.
26. juulil sai käidud Peipsil. Varnjast läksime peale. Proovisime alguses mõrvarkivide juures - sealt ühe 400g ahvena sain ussiga. Enne lõunat läksime Praagale Emajõele koha proovima. Mõned tillukesed sain mina. Isa sai ühe natuke suurema ka (705g). Peale lõunat läksime tagasi järvele ja poi juures jäime ussiga püüdma. Õhtuks tilkus ikka kahepeale 6-7kg ahvenaid ära.
Koha Praagalt 705g
10. augustil käisin Keeril jälle linaskit jahtimas. Sellel korral oli püük tulemuslik. Eelmisel päeval tulin ka linaskit püüdma, aga kuna vihm tuli peale, siis jäi ainult sisse söötmise rõõm ning püüda väga ei jõudnud. Päev varem söötmisest oli kasu - kätte sain 4 linaskit (1,45kg, 1,07kg, 1,05kg ja 0,955kg) ja ühe hõbekogre (0,83kg). Kõige suurem saadud linask ning hõbekoger on minu isiklikud rekordid. Püüdsin kahe õngega - ühel söödaks ööuss ja teisel mais.
6. septembril käisin Peipsil isaga. Peale läksime Omedu jõelt. Püüdsime kummikalarea ja pardaõngega, mis oli ööussiga söödastatud. Leidsime kala ning võttis hästi. Kätte saime kahe peale 156 ahvenat kogukaaluga 23kg (keskmine kala 144g).
7. septembril oli ilus soe tuulevaikne ilm ning läksin Mariiga peale lõunat Varnjasse voblerit vedama. Võtsime suuna mõrvarkivide juurde kus oli ees suur laulupidu (paate kõik täis). Leidsime suurema paatide pundi äärest mõrvarkivide läheduses ühs kivise madaliku 150x150m, mida gpsi sügavuste kaardi peal polegi näidatud. Sealt saime kätte kahe peale 15 ahvenat. Kalad olid 150-250g.
Marii eksponeerib oma saaki
12. septembril sai käidud jälle lõunast Varnjas voblerit vedamas. Sellel korral oli paadikaaslaseks Ants. Head kohta ei leidnud kus kala oleks järjest tulnud. Antsul läks mõrvarkivide juures üks suur ahvenakoll paadi juures ära. hiljem liikusime rohkem kaldale lähemale Meerapalu poole kus paar paati püüdsid. Seal mõned ahvenad (150-250g) tilkusid. Ants sai ka ühe 400g-se. Kokku saime ainult 9 ahvenat kahe peale. Mingiaeg tuli maru äikese vihmapilv peale ning sõitsime ära Varnjasse tagasi. Poolel teel märkasime äkki, et mingid kalad hüppavad veest välja. Jätsime paadi seisma ning ümber ringi saja meetri raadiuses hüppasid latikad veest välja. Kirjeldamatu vaatepilt. Kuna vihma hakkas sadama, siis polnud seal aega imetleda.
21. septembril käisin Elva jõel ( Viljandi mnt silla juurest peale) spinnaga. Tegu oli aga kehva päevaga kuna kätte ei saanud midagi ning oli ka ainult paar rabamist.
3. oktoobril oli hea tuulevaikne ilm ning tunne ütles, et nüüd peab minema Varnjasse Peipsile voblerit vedama. Läksin hommikul vara kohe sinna piirkonda kus eelmisel korral Antsuga lõpetasime vobleri püügi. Ei läinud palju aega kui oli esimene ilus ahven otsas. Panin kohe punkti kirja - gps-089VOB. Alguses tuli jutti ühest kohast ilusaid ahvenaid ning siis jäi vaiksemaks. Tegin tiiru ka mõrvarkivide juures kus tiirutasin suure ala läbi - sain sealt ainult ühe ~700g haugi, ühe 200g ahvena ja 800g latika külgepidi. Lõuna paiku läksin tagasi hommikuse koha peale ning vaikselt hakkas jälle ahvenat tulema ning järjest suuremaid kuni lõpuks jälle vaiksemaks jäi ning koju sõitsin.
Kala võttis kõige paremini kahte värvitooni Rapala Jointed Shad Rap-e - punane vähk (RCW) ja tumeroheline ahven (P).
Suurimad tabatud ahvenad:
760g,
590g, 490g, 450g, 410g,
405g,
400g,
365g,
330g
jne. Kokku 32 ahvenat. Kokku koos latikaga kaalusid 9kg.
4. oktoobril käisin isa ja Tarvoga Peipsil ning sellel korral Omedus. Erilist võttu ei olnud. Hommikul alguses saime kummikalareaga mõned kalad kõik ja pärast oli ainult ussi teema. Ma sain ainult 2 kilo ahvenaid päevaga. Isa ussiõng meeldis kaladele nii hästi, et ta sai kokku 8 kilo ning Tarvo 4kg.
Hommikul oli järvele sõites ilus päikesetõus. Selle nimel tasub nii vara kalale minna.
12. oktoobril käisime Varnjas voblerit vedamas isa ja Harriga. Läksime hommikul kohe oma eelmise nädala punkti (gps-089VOB). Vaikselt
hakkas kala tilkuma ning tuli ka ilusaid suuri pätse. Võtmist oli ~10ni,
siis jäi vaikseks. Sain ka ühe haugi vobleriga - 1,64Kg L=64cm.
Proovisime ka kummikalareaga paarist kohast selle punkti läheduses.
Mina sain reaga ühe haugi - 1,805Kg L=66cm. Teised ei midagi. Käisime
Mõrvarkivide kandis ka proovimas, kus teised paadid olid. Ma ühe ahvena
sealt sain. Tulime tagasi hommikuse punkti juurde, kuid ei ühtegi võttu
enam.
Mul siis kokku 9 ahvenat ja 2 haugi - kokku 7,5kg. Isa sai 3 ahvenat (suurim 720g) ja
Harri 2 ahvenat (suurim 560g).
Vobleriga tabatud minu selle päeva suuremad ahvenad: 690g, 620g, 565g.
Siin siis minu ja isa püütud kalad
Värske suitsuahven viib keele alla
18. oktoobril läksime Omedust Peipsile isa ja Tarvoga, kuid oleks pidanud parem koju jääma. Hommikul oli laine järvel suht suur kuigi ilmaennustus seda ei lubanud, päeva peale läks natuke rahulikumaks. Ilm oli aga jäiselt külm ning hakkas kontidesse. Kala ka põhimõtteliselt ei saanud (mina 3 väikest ahvenat ainult). Tiirutasime oma vanad kohad kõik läbi. Sai püütud vobleriga, kummikalareaga, ussiga ja sikuskatega - ei midagi.
26. oktoobril käisin Keeril trollimas. Suurt ei saanud midagi. Ainult mõned väiksed haugid, mis tagasi lasksin.
Katsetasin uut ostetud lanti - ühe lollitas ära. Rapala BX Minnow Hot Head 10cm/12g
Rapala "kiirabiga" mõne enamasti ikka saab. See kaalus 815g.
1. november. Kuna kripeldas veel sees need Varnjast varasematel kordadel saadud suured ahvenad, siis saigi Harriga püügiretk ette võetud. Hommikul vara kohe platsis oma gps-089VOB punktis, kuid mida polnud see oli kala. Ei ühtegi võttu. Proovisime mõrvarkivide kandis ka. Sealt kogemata siis ühe 150g ahvena sain. Käisime tiiru jõe peal veel enne lõunat koha proovimas - mitte midagi.
8. november oli selle aasta viimane kord kui sai vabast veest kala püütud. Läksin Keerile trollima. Kuna vahepeal oli külmasid ilmasid olnud, siis oli kanal jääs ning tuli natuke paadiga jäälõhkujat mängida. Osad kaldasopid olid ka jääkatte all ning kael ka suures osas jääs. Proovitud sai igasugu erinevaid lante, kuid otsas käis ainult paar väikest hauginolki.
2013-2014. aasta talve jääpüük oli suht kasin kuna ilmastik ei olnud selleks soosiv (suhteliselt soe talv). Esimene püük sai tehtud 19. jaanuaril Keeri järvel ning viimane 24. veebruaril Peipsi järvel. Ametlikult oli sellel talvel Piirivalve poolt Peipsi järvestikul kalapüük lubatud 19. veebruarist 8. märtsini. Kokku käisin kümnel päeval kalal (2 korda Keeril ja 8 korda Peipsil).
Keerist ei saanud midagi erilist.
Peipsil käimiste kohta alljärgnev kokkuvõttev tabel:
Kuupäev
Püügikoht
Kogus (tk)
Kaal (Kg)
Liikumisvahend
Ilm
Märkused
25.01.2014
Meerapalust 2-3km
27
2,4
Harri saan
-13
Jääd ~20cm. EI leidnud head kalakohta ülesse.
26.01.2014
Meerapalust 7-8km
-
4,2
Antsu ATV
-8
Õhtul leidsime ühe kalakoha.
02.02.2014
Varnjast peale Piirissaare poole gps-77
-
16,7
Tarvo saan
-5
Püüdsin seal kus eelmisel korral lõpetasin. Kõik kala ühest august. Suuremad 530g, 500g, 470g, 330g. Balda ja kirvega. Lisaks 1kg haug kirve muska otsas sabapidi.
08.02.2014
Varnjast peale Piirissaare poole ja piiri ääres gps-69
-
6,4
Auto (Kia Sorento)
+1
Hommikul proovisime gps-77 juurest. Seal oli vaikus kõigil. Liikusime piiri äärde gps-69 piirkond. Sealt midagi ikka saime.
09.02.2014
Varnjast peale Piirissaare poole
-
9,75
Auto
+2
Alustasime gps-69 juures. Seal midagi tilkus, kuid rahul ei olnud. Liikusime siis ~km jagu Varnja poole. Jäime ühe pundi läheduses püüdma ning ma vaikselt ikka noppisin kala. kirve, balda ja roikkuga.
18.02.2014
Omedust ~14km. gps-78
146
14,6
Antsu ATV
+0
Kogu piirkond kalamehi täis. Kala oli siin laialt all. Enamus kala stingeri ja roikkuga.
22.02.2014
Omedust ~14km. gps-78
5,1
Antsu ATV
+3
Polnud võtupäev või siis kalaparved sellest piirkonnast ära liikunud
24.02.2014
Omedust ~14km. gps-78 ning km põhja suunas
162
15,7
Antsu ATV
+7
Eelmiste kordade koha pealt gps-78 hommikul vaikselt tilkus midagi, kuid ei midagi erilist. Enne lõunat liikusime km jagu põhja poole kus ühed püüdsid ning seal sai kast täis püütud. Püüdsin kirve, stingeri ja roikkuga. Jääolud olid suht kehvad. Jää parajalt pulkas ning praegusid ka oli. Kaldaäär hakkas ka pehmeks minema.
22.veebruaril, kui polnud tegu just parima võtmisega, jäi aega üle ka jää alla piiluda gopro kaameraga. Sellest on näha, et kala täitsa olemas. Sügavust oli antud kohas ~8 meetrit ning ilma valgustuseta seal nähtavust ikka jagub.
Viimasest jääpüügist sai tehtud ka üks väike kokkuvõttev videoklipp:
Eile käisin Keeril kalal eesmärgiga haugi püüda popperiga kalda ääres heinte vahel. Tulemuseks aga ~10 kätte saadud roosärge ja mõned haugide rabamised. Enamus roosärjed olid 100-150g vahemikus.
Õnnestus kätte saada ka üks ilus suur isend. Sellest ka fotojäädvustus.
2012 aasta 29. detsember oli Keeri järvel jällegi üks meedejäävamaid päevi kalavetel(jääl) siiamaani. Õnnestus kätte saada oma jääpüügi rekordahven - 610g. Kokku sain päevaga ainult viis ahvenat, kuid kõik olid ilusad (ülejäänud kalade kaalud: 420g, 370g, 280g, 180g. Püüdsin need kõik suure järve keskelt. Välja meelitasin nad väikese stingeriga ja ühe sain rohelise horisontaaliga.
See ahven paikneb nüüd minu ahvena rekorditabelis 4. kohal.
2012 aasta suveperioodil sai käidud vahemikus mai-november 38. korral kalal. Püügikohana on saanud suureks lemmikuks Keeri järv (24 korda) kuhu on hea oma paadiga kalal käia. Mosinal (3 korda) sai käidud sellel aastal üllatavalt vähe. Eks seda mõjutas suht nigel võtmine nendel kordadel kui käidud sai. Maikuus sai käidud ka Elva jõel Ulila silla juurest peal 4 korda. Ühel korral käisime Kristoga lausa Emajõeni väljas. 6 korda sai käidud ka paadiga Peipsil. Peipsi järv oli mulle suvel rekordkalade poolest helde.
16. juunil õnnestus Omedus tabada vobleriga 825g (L=39cm) ahven. See on minu uus ahvena rekord.
20. oktoobril sain Varnjast kummikala rea otsa oma rekordhaugi 3,33 kg.
Ühel korral sai käidud ka Harriga Jõgevamaal Pikkjärvel kalal. Kätte ei saanud kahjuks midagi - polnud võtupäev. Otsas ikka paar haugi käis, aga paadi juures otsustasid otsast ära minna.
Keeri järvest õnnestus sellel aastal tabada nii mõnigi ilus kala. Eks kui palju käia, siis tõenäosus aina suureneb, et midagi ilusat ka otsa tuleb. Maikuus tuli mul vobleri otsa 2,98kg-ne haug, mis oli sellel ajal veel mu uus rekord (enne kui sügisel Peipsist 3,33kg sain).
Selle kätte saamisega aga oli üks paras traagiline lugu. Kala paati tõstes hakkas ta rabelema ja nii õnnetult, et vobleri üks konksuharu mulle sõrme tungis. Kala ise aga oli ka veel endiselt teise vobleri konksu küljes ja rabeles edasi. Ma olin suremas valu käes kui lõpuks suutsin kala nii kinni hoida, et sain ta konksust vabastada. Enda sõrmest aga ei suutnud konksu välja tõmmata. Valu oli alguses ikka ränk. Natukese aja pärast läks lihtsalt tuimaks.
Ega muud üle ei jäänud kui tuli hakata tagasi Ulila silla poole sõitma kust ma paadiga peale tulin.
Helistasin isale, et ta ka sinna tuleks ja aitaks mul paadi auto peale tõsta kuna üksi ma polnud selleks enam võimeline antud olukorras. Edasi kulges mu tee Tartusse traumapunkti kus lõpuks see konks välja tõmmati. Nüüdseks on jäänud sõrmele alles mälestuseks väike kõva muhk selle koha peale.
Sellel suvel proovisin esimest korda ka spetsiaalselt linaskit püüda ja kohe tulemuslikult. Esimesel korral kohe varahommikul oma spetsiaalselt roo äärde kupulehtede sisse söödetud koha peale püüdma minnes õnnestus tabada 3 linaskit. Paar päeva hiljem sain sealt veel ühe ilusa 1,28kg kaaluva linaski, mis ongi hetkel mu linaskirekord.
Lisaks käis otsas ka paar väiksemat, mis sai tagasi lastud ning üks suurem, mis jõhvi puru tõmbas.
Suve jooksul sai paaril korral ka latikaid püütud. Kilo juures isendeid ikka sain mõningad.
Sellel aastal sain Keeri järvest päris ilusaid ahvenaid.
660g
620g
Ahvena rekorditabelis on need hetkel 2. ja 3. kohal.
Lisaks tuli päris palju 200 ja 400g vahel isendeid.
Enamasti tulid ahvenad ainult tagajärvelt. Osadel kordadel sai ka suure järve pealt päris hästi.
Mainimist tasub kindlasti ka paari tõugja tabamine Keeri järvest ning ilusad roosärjed, mis linaskipüügi käigus otsas käisid. Väikseid haugesid käis landi otsas suvel lugematu hulk - kõik nad teevad oma toimetusi järves rõõmsalt edasi.
Hetkel ootan huviga talvehooaega. Õhuke jää juba katab veekogusid. Loodan tuleval nädalavahetusel talvepüügihooaja ka avada.
